Traditsiooniline doom olla üks Black Sabbath’i sünnitistest. Täpsemalt pärit suisa bändi esimestest demopäevadest ja nimilaulust „Black Sabbath“ ning kolmest liigutusest Iommi kitarril. Ma ei peatuks siinkohal väga stiililisel tekkelool või teatud bändide mõju üle- või alahindamisel muusikas, eriti kui toimunud sündmused jäid märgatavalt autori sünnieelsesse aega. Siiski on ehk turvaline väita, et kui Rootsi grupeering Candlemass tuli välja oma esimese üllitisega 1980-ndate keskel, oli selle näol tegemist võrdväärsega Sabbath’i debüüdile poolteist aastakümmet varem. Seesama esimene album garanteeris Candmassile positsiooni kultusbändina, sõltumata nende edasisest karjäärist.
Hüpates edasi debüüdist „Epicus Doomicus Metallicus“(1986), jõuame paratamatult meheni, kes Candlemassi õnneks või kahjuks tõuseb esile Rootsi doomsterite tuntuima esindajana. Messias Marcolinist saab sama kaalukas Cabdlemassi liige, kui Ozzy Osbourne Sabbath’is või Matt Barlow Iced Earth’is, kelle kadumisel teistele radadele ei või bänd enam kunagi suuremat tuntust saavutada. Iseasi, kas härra Marcolini laulmistehnika oli vastavas stiilis üldse parim valik: kolme Marcolini aegse (nö Candlemassi 'klassika') albumi puhul on ilmne praktiliselt identne helipilt. Ehk oligi radikaalne koosseisu- ning stiilimuutus jätkusuutlik paratamatus.
“From the 13th Sun“ ilmub 1999-ndal aastal seitsmenda albumina ning teise albumina pärast bändi taasloomist bassimehe ja muusikalise juhi Leif Edlingi poolt. Sellest reinkarnatsioonist[1] tulnud Candlemassi koosseisu ühendab varasemate versioonidega ainult Edling ise, millest tuleneb ka tema domineerimine albumi kirjutamisprotsessis. Enim paiskub kõrva siin lauljavahetus ja mitte ainult Marcolini puudumise, vaid ka uue vokalisti Bjorn Flodkvisti erakordsuse tõttu. Arvestades vokaali silmapaistvat rolli lõpptulemuses, on tähelepanuväärne, et härra Flodkvisti näol on tegemist peaaegu et nähtamatu isikuga maailma muusikaannaalides[2].
Vokaal, mida on tämbri poolest tihti võrreldud Ozzy’ga tõepoolest vajab mitmekordset mainimist, sest suudab luua unikaalse kogemuse igas palas, kus Flodkvist esindatud on. Väga iseloomulik näide tuleb juba esimesest palast, kus kesk doom-riffe (nende, nagu ka kõige muu kohta sellel albumil, on moeks kasutada adjektiivi blacksabbathlik) kõlav refrään - Who knows the troubled one that knows? / Prophets come and prophets go / And again I tried to think / That burden only made me sink, jääb kummitama juba esimesel kuulamisel. Nii instrumentaal- kui vokaallahenduste mõttes särab enim ehk albumi „ballaad“ „Tot“. Suurt kiitust väärib ka lüüriline pool, mis oma psühhedeelses absurdis kõlab muusikaga sama hästi kokku kui meeleheite ja misantroopia kujundid kunagisel Katatonia oopusel „Brave Murder Day“.
Ülejäänud muusikas domineerib enamasti kitarr ja kuigi efektidega ei olda kitsid (kaks plaadi instrumentaallugu selle najal paljus püsivadki), jälgib see üsnagi traditsioonilist (blacksabbathlikku) joont. Arranžeeringud on mõeldud kahele kitarrile, aga üleliigne soolotamine puudub ning mõlemad pillid moodustavad ühise helimüüri, kust subtiilselt ja ilma täit tähelepanu haaramata rullub huvitavaid motiive. Korduvalt ja vägagi edukalt kasutatakse kontraste helitugevuses, kus vaikusele järgneb vali kitarrimürin ning vastupidi. Eriti kehtib see kaheksanda loo „Cyclo – F“ erakordselt jumalavallatus komponeeringus, kus muusika aegamisi peatub, jättes kajama ainult ülipika ja laisavõitu trummisoolo. Alles pärast viimase lakkamist tühjusesse jätkub lugu valju möirgega ning viimane värss kantakse ette samas vaimus kui varasemad. Bass, Edlingi eelisinstrumendina, on selgesti kuuldav ning kerkib enim esile muusika intensiivsemate nüansside vahel.
“From the 13th Sun“ suurim nõrkus seisneb tema nappuses: 48 minutit on kaugelt liiga vähe, kui teha aeglast doom metal’it, milleks see plaat kõigi muutuste kiuste siiski jääb. Edasine arendus sarnases suunas kadus üsna peagi „klassikalise lineupi“ taasmoodustumise ning suure reunion tour’iga albumile järgnenud aastatel. 2007. aasta vinüülüllitisega lisandub veel kolm lugu, kuid sellega Candlemassi kõige omanäolisem periood lõppebki.
Märkused:
1. Suurem osa albumi koosseisust osales ka Candlemassi eelneva - veelgi tundmatuma - albumi „Dactylis Glomerata“ lindistamisel ja pärineb Edlingi eelmisest bändist, Abstrakt Algebra.
2. Teatud järjepidevus siiski eksisteerib 2005. aastal loodud „Enter the Hunt“ näol, kus Flodkvist osaleb kitarissti ja taustavokaali näol.
No comments:
Post a Comment