Pärast poolt aastat vaevarohket koosolemist andis muusikarühmitus Hädaline äsja toimunud Suurel Reedel oma debüütkontserdi. Mängisime kokku neli lugu, ajaliselt vahest suisa veerand tundi. Tehnilisi apsakaid juhtus ilmselt igas loos ja korra õnnestus saund ka niisama kaoseks keerata. Ometigi oli kogemus ise ülipositiivne – mootorraturlaste sünnipäev oli ilmselt parim hetk, mil esmakontsert pidada: publik kaasahaaravus üllatus. Taolisel tasemel ürituse puhul suisa pretsedenditu. Ok, rahvas oli nö ’omad’ (trummimehe Adi ja bassimehe Martti sõbrad-tuttavad), aga hea tunde jättis külge ikka.
Pärast meie etteastet astuski üles nende teine koosseis Imeilus Tüdruk. Tegelikkuses oli see punkbänd märksa asisem kui senised jutud mõista andnud olid – vokaalilahendused olid päris huvitavad (kokku tegi laval häält viis erinevat meest). Kolmandana astus üles selline nagu Kassidele Iirised, mis oma mänguoskuse ja lavalolekuga oli lihtsalt klass kõrgemal. Tegin pärast huvi pärast radauuring ja ilmnes, et skene on bändi hukka mõistnud umbes (kuigi vähemal määral) nagu Voodimärgajad või Surmaraevu. Reaalsuses, esinemine oli Iiristel vägagi karismaatiline, (not my cup o'... kuid) kindlasti mitte laimu väärt. Tsikliklubi sünnipäev läks veel edasi, aga mina sealkohal lahkusin kesklinna viimast bussi püüdma.
Kõrvalpõikena, käidud sai ka neljapäevasel Smõugi, Sheltoni ja Melmaci kontserdil uues rokiklubis. Heaven oli päris meeldiv üllatus, mis oma suuruses ning ülesehituses meenutas mõnevõrra tallinnlaste Taprit. Muusika ise samuti hüva elamus – kõike kolme gruppi kunagi varem nähtud, nüüd jälle meeles, kes kuidas kõlas.
No comments:
Post a Comment