Tolmunud Mesipuu - Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele

Ilmunud Müürilehes veebruar 2015.

Kaua aega tagasi, aastatel 2008–2009, toimus Eestis omamoodi stoner-muusika renessanss. Varasemast ajastust oli juba Taak, nüüd tegid ilma grupeeringud nagu Smõuk, Talbot ja Voog, esinedes üritustel stiilis Roheline Planeet või Ganjapäevad. Samasse lainesse kuulub ka Tolmunud Mesipuu ning uue albumi „Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele” väljalaskmisega saab neist automaatselt kõige pikaealisem grupeering nelja eespool mainitu seas. „Tõhus toimeaine” algab ootamatult õrnakoeliselt moodsa drone’i vaimus nagu Asva või hilisema Earthi looming oma parimas kõlas. See spirituaalne meeleolu hajub siiski üsna kiiresti kurjamugrilikuks maalähedaseks müttamiseks. Muusikaline käekiri aina intensiivistub esimese veerandtunni jooksul, jõudes kulminatsioonini looga „Vahi torni”, mis on ehk albumi kõige rokilikum pala. Vastupidise mõju tekitab selles stiilide koosluses „Traditsionaal”, mille vaoshoitus läheneb pigem post-roki minimalismile – Crippled Black Phoenixi sõnavara kasutades oleks tegemist maailmalõpuballaadiga. Viimane lugu „Maguspea ja mõrupea” on ühtlasi albumi pikim ja viib meid tagasi aeglase drone’i radadele. „Tõhus toimeaine” on võrdlemisi mitmekesine kompott helisid ning emotsioone. Puusse kindlasti ei panda ja võrreldes bändi debüüdiga on helipilt kõvasti dünaamilisem. Ehk on selles oma osa Maiken Madissoni viiulipartiidel, mis lisavad muidu kolmemehelisena tegutsenud kollektiivile uue tasandi. Samas on uus album kuidagi vähem stiilipuhas – mängitakse paljude erinevate kõladega, lõpuni ei mängita aga ühtki. Sestap, kui midagi ette heita, siis kompositsioonide ja kauamängiva lühidust – jättes kõrvale „Maguspea ja mõrupea”, on keskmine loo pikkus tugevalt alla viie minuti, plaat ise napid 31 minutit. Samas on siin toimeaineks muusikaline stiil, mille igast motiivist saaks omaette albumi. Mida on „Kuningas siigi” puhul kuulda umbes kaks minutit, seda teeb Asva rahulikult 15. Aga väidetavalt ongi eestlase natuur rohkem kontsentreeritud ja sissepoole vaatav.

A long time ago, in the years 2008-2009, there was something of an Estonian renaissance of stoner music. Before there was Taak, now bands such as Smõuk, Talbot and Voog were new craze, performing on events along the lines of “Roheline Planeet” [“The Green Planet”] or Ganjapäevad [“Ganja Days”]. The same wave also included Tolmunud Mesipuu and upon releasing its new album “Tõhus toimeaine kvaliteetne õhtu kahele” [“Active substance a quality night for two”] they immediately become the longest-living group of the four. “Tõhus toimeaine” starts off being unexpectedly tender in the spirit of modern drone, such as Asva or later Earth in its best. The spiritual mood dissipates rather quickly, however, turning into a more rustic finno-evil rumble. The musical handwriting intensifies within the first quarter an hour, reaching its culmination with the song “Vahi torni”, perhaps the rock-n-roll song of the album. The opposite effect in this mixture of different styles is created by “Traditsionaal” that has a reseved tone more akin to the minimalism of post-rock – using the vocabulary of Crippled Black Phoenix, this would be a ballad for the end of the world. The last song, “Maguspea ja mõrupea” is also the longest  of the album, bringing us back to the slow road of drone. “Tõhus toimeaine” is a rather varied mix of sounds and emotions. The mark is certainly not missed and in comparison to the band's début, the sound-scape has a lot more dynamics. Perhaps this is, in part, due to the inclusion of Maiken Madisson on violins that has added a new level to this former three-man-band. That being said, the new album is somehow less uniform stylistically – the band plays with many different sounds, but none of the sounds are explored completely. So if there's one thing that falls short, it's the brevity of its compositions and the album itself. “Maguspea ja mõrupea” aside, the average song is well under five minutes, the album itself only 31 minutes. But the active substance offered is a kind of musical style, where every motive could be an album of its own. What you can hear only within the first two minutes of “Kuningas siig” [the first album of the song], Asva could easily do another 15. Then again, the Estonian nature is supposedly more concentrated and introverted anyway.