Tõlge: T. S. Eliot - Põlenud Norton

Põlenud Norton

I

Aeg olev ja aeg möödunud

Kestavad ehk mõlemad veel ajas tulev

Ning ajas tulev möödunud ajas.

Kui kõik aeg on igaveselt kohal

Siis kõik aeg on lunastamatu.

Mis võinuks olla, on üldistus

Püsib nagu alaline võimalus

Vaid sõnas, mis spekuleerib.

Mis võinuks olla ning mis on olnud,

Osutavad ühise otsani, mis alati on.

Jalasammud kajavad mälestuses

Mööda rada, mida me ei võtnud

Ukseni, - me eales ei avanud -

mis roosiaiani viib. Minu sõnad kajavad

Nõnda sinu vaimus.

                                   Kuid mis eesmärgil

Häirides tolmu roosilehtede kausil

Ma ei tea.

                                   Teised kajad

Elutsevad aias. Kas järgneme me?

Kiiresti, ütles lind, leia nad, leia

Nad nurga taga. Läbi esimese värava

Meie esimesse maailma, kas järgneme me

Tõuke pettusele? Meie esimesse maailma.

Seal nad olid, väärikad, nähtamatud,

Liikusid surveta üle kuivanud lehtede

Sügise kuumas, läbi väreva õhu

Ning lind hüüdis, vastates

Kuulmata muusikale puhmastiku varjus

Ning nägemata silmakiir ristus, sest roosid

Näisid nagu lilled, mida nähtakse.

Seal nad olid nagu külalised meil, vastu võetud ja vastuvõtvad.

Nõnda liikusime ning nemad, korrapärases mustris,

Mööda tühja tänavat loožiringini,

Et vaadata alla tühjendatud tiiki.

Kuivata tiik, kuiv betoon, pruunikülgne

Ning tiik täitus valgusest veega

Ning lootos tõusis vaikselt, vaikselt

Pind sädeles valguse südamest

Ja meie taga nad olid, peegeldunud tiigis

Siis möödus pilv ning tiik oli kuiv.

Mine, ütles lind, sest lehed olid täis lapsi,

Elevalt peidus, hoides tagasi naeru

Mine, mine mine, ütles lind: inimsugu

Kannatab halvasti tegelikkust

Aeg möödunud ja aeg tulev

Mis võinuks olla ja mis on olnud

Osutavad ühise otsani, mis alati on.

II

Küüslauk ja safiirid mudas

Pahhetavad lasutud teljepuud.

Verine judisev traat

Laulab allpool alalisi arme,

Lepitades ammuläinud sõdu.

Tants mööda arterit

Lümfi ringlemine

On mustrid tähtede triivis

Tõus, et suvitada puu tipus

Me liigume üle liikuva puu

Valguses, mustrilise lehe kohal

Ja nätskel põrandal kuuleme

All, on kuldikoer ja kult

Järgnemas radu nagu varem,

Kuid lepitunud tähtede vahel.

Pöörleva maailma tasasel täpil. Ei liha ega lihatu;

Ei sealt ega sinna; seal, tasasel täpil, on tants,

Kuid ei peatus ega liikumine. Ega ära kutsu püsivuseks seda,

Kuhu minevik ja olevik koguneb. Ei liikumist sealt ega sinna,

Ei langus ega tõus. Kuid vaid täpil, vaid tasasel täpil,

Pole mujal tants ja tants ainsana on.

Ma saan öelda ainult, seal oleme olnud: kuid ei saa öelda, kus.

Ja ma ei saa öelda, kui kaua, mis tähendaks tema asetamist aega.

Sisemine vabadus asjalisest ihast

Vabadus kannatusest ja teost, vabadus sisemisest

Ja välimisest sunnist, ometigi ümbritseb

Tajude arm – valge valgus, tasa ja liikuv,

Liikumatu Erhebung, koondumine

Jätmata välja, ilmutatud

Nii uus maailm kui vana, mõistetud

Selle osalise ekstaasi lõpul

Selle osalise õuduse lahendusel.

Siiski mineviku ja tuleviku ahelus

Punutud muutliku keha nõtruses,

Kaitseb inimkonda taevast ja hukatusest,

Mida keha kannatada ei suuda.

                                   Aeg möödunud ja aeg tulev

Lubab teadvust vaid veidi.

Teadlik olek on mitteolemine ajas

Kuid vaid ajas; hetke roosiaias,

Hetke lehtlas, kus peksles vihm,

Tuulses kirikus, kui langes suits

Mäletada saab; hõlmates mineviku ja tuleviku.

Vaid aja jooksul alistatakse aeg.

III

Siin on rahulolematuse koht

Aeg enne ja aeg pärast

Tuhmis valges, ei päevavalgust,

Kattes vormi selge vaikusega,

Tehes varjud möödvaks iluks,

Vihjates jäävat aeglasel pöördel,

Ega pimedust, et puhastuks hing.

Tühjendades meelelist kaotusega

Puhastades kiindumust ajalisest.

Ei küllust ega tühjust. Ainult virve

Üle ajavagudes vaevas nägude

Häiritud häirimisest häirudes

Täis pettekujutisi ja tähendusest tühi

Tursunud kiretuses, mis ei koonda

Mehi ja pabertükke keerlemas tuules,

Mis puhub enne ja pärast aega,

Puhib sisse ja välja ebaterveist kopsuist

Aega ennist ja aega pärastist.

Haigete hingede röhatus

Hajusasse õhku, loiud

Kandudes tuulel, mis puhub üle Londoni ja Hampsteadi,

Clerkenwelli ja Campdeni, Putney ja Highgate'i,

Primrose'i ja Ludgate'i süngete küngaste. Siin mitte

Siin pimedust mitte, selles säutsuvas ilmas.

Lasku madalamale, lasku ainult

Alalise üksinduse maailma,

Maailma, mitte maailma, vaid sellese, mis pole maailm

Seesmine pimedusse, ilmajättu

Ning kõige omandi puudusesse

Tajulise maailma kuivatussse

Kujutluse maailma tühjendusse

Hingelise maailma mõjumatusesse;

See on ainus viis, ja teine

On sama, mitte liikumises

Vaid hoidumises liikumisest; samas kui maailm liigub

Tungluses, mööduva ja tuleva aja

Metalsetel radadel.

IV

Aeg ja kell matnud on päeva

Must pilv päikse kannab ära.

Ega päevalill meie poole pöördu, ega elulõng

Eksiteele satu ja meieni paindu; väät ja vits

Klammerdu ja haardu?

Jugapuu

Jahedas sõrmed kähardu

Me ümber? Kui jäälinnu tiib

On vastanud valgusega valgusele ja vaikib, valgus on tasa

Pöörleva maailma tasases täpis.

V

Sõnad liiguvad, muusika liigub

Vaid ajas; kuid see, mis vaid elab

Saab vaid surra. Sõna, pärast kõne,

Jõuab vaikusesse. Ainult läbi vormi ja mustri

Muusika või sõna

Tasasusse jõuab; nagu hiina keraamika

Tasa liigub, peatumata oma tasasuses.

Mitte viiuli vaikus, kui noot veel kostab,

Mitte ainult see, vaid koosolemine,

Või öelgem, et algusele eelneb lõpp,

Ning et lõpp ja algus olid alati seal

Enne algust ja pärast lõppu.

Ja kõik on alati praegu. Sõna venib,

Praguneb ja vahel koormuse all murdub,

Pinge all lipsab, libiseb ja kaob,

Ega püsi paigal. Kisavad hääled,

nääkudes, pilgates või pelgalt vadinas,

On alati sõnade kallal. Ja Sõna kõrbes

Enim ründavad ahvatluse hääled,

Leinatantsus kisendav vari,

Lohutmatu kimääri vali kaeblus.

Mustri motiiviks on liikumine

Nagu kümne tähe kujul

Tahtmine ise on liikumine

Mitte tahetav iseenesest;

Armastus ise ei liigu,

Vaid on liikumise põhjus ja lõpp

Ajatu ja  mittetahtev

Kui ehk ainult ajast

Kinni piirangu vormis

Olemise ja mitteolemise vahel.

Äkiline valguse vihus,

Isegi kui tolm lendleb,

Laste peidetud naer

Lehestikust kostub,

Kiiresti nüüd, siin, nüüd, alati-

Naeruväärne see raisatud kurb aeg,

Mis ulatub nii enne kui pärast.

Võõrkeele õppimine lugemise abil

Selles kirjutises üritan näidata, kuidas lugemist saab kasutada võõrkeele õppimiseks, isegi kui teadmised võõrkeele grammatikast ei ole täielikud. See meetod sõltub paljuski veebipõhistest sõnaraamatutest ning eeldab igapäevast harjumust arvutit kasutades lugeda võõrkeelseid tekste. Illustreerin seda protsessi prantsuse keele näitel ning seejärel nimetan kasulikke materjale konkreetsete keelte puhul.

Lugemine on väga lihtne ja tõhus keeleõppemeetod. Kahjuks pannakse tavalises keeletunnis lugemisele üldiselt väga vähe rõhku, mis on ühtest küljest tingitud moodsa keeleõppe üldisest tendentsist suulise väljenduse suunas - see on eriti ilmne, kui me võrdleme keeleõpikuid 90nendate algusest tänapäevastega - teisalt on järjekindlat lugemist keeruline sobitada klassiruumi formaati. Nii õpilasele kui õpetajale näib palju mugavam veeta aega grammatiliste lüngatäiteharjutuse ning dialoogide konstrueerimisega etteantud sõnadest. Lugemine nõuab iseseisvat tööd ning on oluliseks sammuks selle suunas, et keeleoskus jõuaks ka väljaspool klassiruumi. See ei tähenda muidugi seda, et klassiõpe oleks kasutu ning eraldi keelekursusest võib olla tohutut abi, eriti kui viimane keeleõppekogemus jääb kuhugi üldharidusse. Kuid koduste ülesannete eeskujulik täitmine ei ole eesmärk omaette ning alati on oht jääda oma mugavustsooni. Lugemisega saab aga alustada juba esimesel päeval pärast otsust õppida uut keelt.

Lugemist õppe varajases staadiumis aitab väga kvaliteetne elektrooniline sõnastik. Füüsilise sõnaraamatu kasutamisel muutub vähegi tundmatuma teksti lugemine erakordselt ajakulukaks ning frustreerivaks ning eeldab üldjuhul, et lugeja tunneb ära sõna grammatilse vormi ja leiab sõnaraamatust tüüpvormi. Kvaliteetne veebipõhine sõnaraamat mitte ainult ei toimi kiiremini, vaid aitab määrata ära ka sõna  konkreetse grammatilise vormi ja see vähendab dramaatiliselt, mida peame teadma võõrkeele grammatikast, et seda lugeda. Toon näiteks mõned peamised sõnaraamatud, mille puhul see kehtib:

http://www.wordreference.com/ on kasulik eelkõige prantuse, hispaania ja itaalia keele puhul. Sõnaraamat suudab tuvastada tegusõna pöörde ning iga verbi jaoks on ka täielik pööramistabel. Leheküljel asub ka kasulik foorum konkreetsete tõlkejuhutmite jaoks.

http://www.wiktionary.org/ on Vikipeedia analoog sõnaraamatutele. Ehk siis sõnaraamat, mida kõik kasutajad saavad ise muuta. Vikisõnastiku kasulikkus sõltub konkreetsest keelest, kuid suuremate keelte puhul on sealgi sõna täielik grammatika ära kirjeldatud. Mõnikord tasub muuta sõnastiku algkeelt - nõnda on näiteks inglisekeelse Wiktionary vene keele grammatika kirjelduses sageli ebapiisav, venekeelne Викисловарь kirjeldab aga venekeelsete sõnade grammatika peaaegu alati, samas kui puudub sõna tõlge või definitsioon.

Klassikalisete keelte puhul on heaks tööriistaks http://www.perseus.tufts.edu/hopper/, mille grammatiline analüüs on kõigi kolme seast täpseim. Perseuse projekt muudab täiesti, kuidas on võimalik õppida ladina või vanakreeka keelt. Sõnaraamatu kasutamine võib esialgu tunduda küll mõnevõrra keeruline ning pahatihti ei tööta ka veebisait ise kõige sujuvamalt.

Mainin ära ka http://translate.google.com/. Google’i tõlge ei ole siiski kõigi tõlkevigade juur, nagu mõnikord seda kardetakse, ning eriti kasuks tuleb see süntaktilisel tasandil - olukorras, kus sõnad on küll tõlgitud, kuid lause või fraasi tähendus jäi arusaamatuks. Tasub siiski meeles pidada, et Google’i tõlge põhineb inglise keelel ning kõige paremini ta selles ka töötab. Nõnda võib näiteks saksa-inglise tõlge olla üsna küll täpne, kuid saksa-eesti puhul märksa kehvem.

*

Vaatame nende materjalide kasutamist prantsuse keele näitel. Tavaliselt arvatakse, et prantsuse keel on võrdlemisi keeruline. Grammatilisest vaatepunktist on prantuse keel siiski üsna lihtne - käändeid ei ole, ning erinevad lühendus- või ühildusreeglid ei muuda keelt arusaamatuks. Keerulisim on prantsuse verbisüsteem, kus on kokku neli morfoloogilist ajavormi (olevik/présent, imperfekt/imparfait , lihtminevik/passé simple, tulevik/futur simple), sellele lisaks modaalsus (indikatiiv, subjunktiiv, konjuktiiv, imperatiiv), liitajavormid, oleviku partitsiip ja mineviku partitsiip. Kokku võib üks tegusõna esineda umbes kahekümnes erinevas aja- või modaalsusvormis ja kõik selle läbimiseks kulub keelekursustel tüüpiliselt 1-2 aastat. Kuid esialgu piisab ka sellest, kui tunneme ära, mida ütleb meile sõnaraamatu grammatilne analüüs.

Allolev lausega algab Saint-Exupéry "Le Petit Prince" - hästituntud kirjanduslik teos, mida miljonid prantsuse keele õppijad üle maailma on lugenud või kavatsenud kunagi lugeda.

Lorsque j'avais six ans j'ai vu, une fois, une magnifique image, dans un livre sur la Forêt Vierge

[Kui ma olin kuus aastat vana, nägin ma kord üht imepärast pilti raamatus ürgmetsa kohta,

qui s’appelait "Histoires Vécues"

mille nimi oli “Tõestisündinud lood.”]

Hüperlingid viivad neljale verbivormile lauses. Wordreference ütleb nende kohta järgnevalt:

Du verbe avoir: (conjuguer)

avais est:

1re personne du singulier de l'imparfait de l'indicatif

2e personne du singulier de l'imparfait de l'indicatif

Imperfekt on üks prantsuse keele kahest minevikuvormist. Võime selle eesti keelde tõlkida lihtminevikuna. Et lauses on mõeldud esimest isikut, ütleb meile eessõna j(e).

Du verbe avoir: (conjuguer)

ai est:

1re personne du singulier du présent de l'indicatif

Du verbe voir: (conjuguer)

vu est:

un participe passé

Need kaks verbi moodustavad kokku ajavormi passé composé, mille konstruktsioon (“olema” verb olevikus + kesksõna) esineb eestigi keeles täisminevikuna. Võiksimegi tõlkida seda sõna-sõnalt “olen näinud”, kuid vormi kasutatakse prantsuse keeles mõnevõrra teisiti ning üldiselt kasutatakse eesti keele puhul samas kohas lihtminevikku.       

Du verbe appeler: (conjuguer)

appelait est:

3e personne du singulier de l'imparfait de l'indicatif

Jällegi on tegemist imperfektiga. Sõna otsene tähendus oleks “kutsuma/nimetama”, millele lisandub eneskohane s(e). Sõnasõnalise tõlke saaksime seega “end nimetama”.

Selle kokkuvõtteks. Saime automaatselt kätte kõik neli verbivormi, ilma, et oleks pidanud teadma tegusõna infinitiivi. Seega pole esmajärgus oluline see, et me teaksime automaatselt verbi avoir-i kuut vormi imperfektis, vaid pigem, et me mõistaksime, mis tähendus on sõnal avoir ja milleks kasutatakse prantsuse keeles imperfekti. Teisisõnu, eesmärgiks on muuta keele grammatilised vormid ja nende funktsioonid passiivselt äratuntavaks ammu enne nende süstemaatilist õppimist.  

Asja sisuline tuum selles ongi. Kogu protsessi saab muuta tõhusamaks, kui näiteks kirjutada käsitsi üles kõik tundmatud sõnad tekstis. See ei pea olema midagi süstemaatilist, kuna ülesmärkimise mõte ei ole niivõrd endale isikliku sõnaraamatu koostamine, kui lihtsalt läbikirjutamisega kinnistada sõna.

Läbikirjutamist võib eraldi kasutada ka sagedaste sõnade puhul (näiteks: ase-, side ja eessõnad, abitegusõnad ja muud tüüpilised verbid). Hea ülevaate keelest annab ka lihtsalt niisama keele grammatika ülesirvimine.

Lugema peaks muidugi täpselt seda, mis endale huvi pakub. Alguses aitab ehk siiski International Children’s Digital Library, kust on võimalik leida lastejutte paljudes maailma keeltes. Samas võib ka alustada tekstidega valdkonnast, millega õppija on hästi tuttav, milleks võib olla isegi midagi nii üldist kui artikkel Eestimaa kohta Vikipeedias. Traditsiooniliselt on kõrgema taseme lugemismaterjaliks võõrkeelne kirjandusklassika, kuid seda ei pea ilmtingimata jälgima. Näiteks leidis Johannes Aavik, et ilukirjandusest paremad on üldised ensüklopeedilised teosed, kuna ilukirjandus ei anna edasi keeles normaalselt kasutatavat sõnavara.

Lugemine õpetab ilmselgelt ainult keele kirjalikku kuju. Selle kõrval võiks võimalikult vara alustada ka keele kuulamisega selle loomulikus vormis. Selleks olen kasutanud erinevaid võõrkeelseid juturaadioid (vt: http://tunein.com/, http://www.listenlive.eu/index.html). Esialgu on olulisem pigem kontakt keelega kui millestki aru saamine. Eraldi mainiksin ära ka uudisteportaali Euronews, mis levitab uudiseid paralleelselt mitmes keeles.

Eraldi probleem tekib, kui õpitav keel on kirjutatud meie jaoks võõras kirjasüsteemis. Siis olen kasutanud paralleelteksti meetodit, kus esmalt kirjutan üles originaalteksti ja lisan selle alla tõlke. Juhul kui võõra kirjasüsteemi hääldus ei ole koheselt mõistetav (näiteks araabia tähestiku puhul), olen lisanud ka transkriptsiooni ladina tähestikus. Paralleelteksti meetodit võib kasutada ka siis, kui üldiselt tundub, et lausete tähendus kipub jääma arusaamatuks, kuna see sunnib loetut põhjalikumalt läbi analüüsima. Samas jõuab selle lähenemisega läbi võtta märksa vähem teksti.

Näide paralleeltekstist. Sinises on kirjutatud vanaheebrea originaal, mustas transkribeering ladina tähestikku, punases tõlge eesti keelde.

*

Metodoloogiliselt sellega olekski kõik. Ülalpool kirjutatu on eelkõige soovituslik ning praktikas kujuneb igaühel välja oma isiklikud eelistused. Nimetan veel mõned kasulikud materjalid konkreetsete keelte kohta. Nimekiri on täiesti subjektiivne ning sõltub eelkõige sellest, mida ma olen kõige rohkem kasutanud.

Araabia keele puhul on suureks probleemiks tõsiasi, et semiidi keeltes täishäälikuid üldjuhul välja ei kirjutata. Seetõttu ei saa me kirjutatud sõna põhjal teada, kuidas sõna tegelikult hääldub. Üldiselt on lastejutud siiski vokaliseeritud ning ilmselt ongi mõistlik sealt alustada. Lisaks ICDL-ile võib vokaliseeritud lastejutte leida ka veebisaidilt sultaneducation.com. Viimase puhul on samad tekstid ka helifailina saadaval.

Sõnaraamatutest olen kasutanud valdavalt Wiktionary, mis araabia keele poolest on siiski üsna poolik. Alternatiivina olen kasutanud ka http://www.lessan.org/, mis on märksa süstemaatilisem. Mõlemad sõnaraamatud töötavad kõige paremini, kui otsida ainult sõna tüve. Perseuse araabiakeelne sõnastik tunneb üldjuhul ära ka sõna grammatilise vormi.

Õpikutest on Eestis vabalt saadaval Faruk Abu-Charcra “Arabic - An Essential Grammar”, mis võtab kogu keele grammatika ühe raamatu vahele kokku.

Tegusõna pööramisel aitab ka verbix.com

---

Itaalia, hispaania ja prantsuse keele puhul piisab täiesti Wordreference’i sõnaraamatust, kuigi ka Wiktionary-is on kõik kolm keelt kvaliteetselt esindatud. Kui need kätte peaks sattuma, siis väga tekstipõhised on Lauri Leesi “Prantsuse keele õpik algajale” ning “Prantsuse keele õpik edasijõudnule” varajasemad väljaanded.

Üsna põhjalik ja tekstitihe on ka Aini Kuusiku “Hispaania keel edasijõudnutele”.

Raadiotest France culture.

---

Islandi keele kohta mainiksin ära Wisconsini ülikooli Icelandic Online Dictionary and Readings. Sõnaraamat ei määra küll täpset grammatilist vormi, kuid tunneb siiski ära sõna tüvivormi. Samal leheküljel on ka mõned lihtsad paralleeltekstid ning lühikene sissejuhatus islandi keele grammatikasse.

Pööramisel aitab jälle verbix.com, tihtilugu on sõnade paradigma olemas ka Wiktonary-is.

---

Kirjasüsteem hiina keeles erineb sootuks euroopa (või isegi semiidi) keeltest. Traditsioonilises sõnaraamatus on hiina hieroglüüfid jaotatud nende leiduvate radikaalide hulga järgi. Selle põhimõtet järgib näiteks Chinese Character Dictonary. Märksa lihtsam võimalus on hieroglüüfide joonistamine hiirega ekraanile, misjärel programm annab valida võimalike idiogrammide vahel. Seda lahendust kasutavad näiteks nciku.com ning chinesetools.eu.

---

Parim tööriist ladina keele jaoks on Perseus, aga üsna hea alternatiivina toimib ka Wiktionary.

Õpikutest Anne Lilli, Maria Kanteri ja Merike Ristikivi “Studia Latina”

---

Rootsi keele puhul olen kasutanud eelkõige The People’s Dictonary. Teine variant oleks jällegi Wiktonary, kus sõnade paradigma on tabelina välja toodud.

Õpikutest Ilmar Mullamaa “Rootsi keele õpik”

---

Saksa keele jaoks on üldjuhul Wiktonary jällegi piisav. Kui sellest siiski peaks väheks jääma, siis sakslaste enda leo.org ja grammatika jaoks canoo.net.

Raadiotest Deutschlandradio Kultur

---

Ka soome keel on Wiktonary-is põhjalikult esindatud.

Õpikutest Margit Kuusk “Suomi selväksi”

---

Uuskreeka keelega on võrdlemisi raske. Ilmselt parim lahendus on Wiktonary kreekakeelne versioon Βικιλεξικό. Suur hulk sõnavara ja grammatikat on seal täitsa olemas, kuid pahatihti puudub tõlge teistesse keeltesse. Sellisel juhul olen kombineerinud Βικιλεξικόt Google Translate’iga.

Hetkel on uuskreeka keelt võimalik õppida Tartu Ülikooli Keelekeskuses.

---

Vanaheebrea keele jaoks ilmus eesti keeles hiljuti John Sawyeri “Piibliheebrea keel algajale”. Sama õpikuga õpetatakse vana-heebrea keelt ka Tartu Ülikooli Usuteaduskonnas.

---

Ka vanakreeka keele jaoks on parim tööriist Perseus. Sõnade tervikuid paradigmasid võib leida ka Wiktonarys, kuid see on siiski märksa vaesem kui ladina keele puhul.

Hea sissejuhatuse annab ka classicalmyth.com.

---

Vene keele puhul olen eelkõige kasutanud Wiktonary venekeelset versioonid Викисловарь, kus jällegi on sõna grammatika küll kirjeldatud, kuid tihtilugu puudub tähendus.

Huvi võib pakkuda ka LearningRussian.net ning sealsed Tolstoi ja Dostojevski paralleeltekstid.